Kõrvits on viljaliha maheduse, suure pektiinainete sisalduse ja kerge seeduvuse tõttu hinnatud köögivili dieet- ja ravitoitudes.
Vitamiinidest on kõrvitsas kõige rohkem karotiini, ületades selles osas sageli isegi porgandit. Mida kollasem on kõrvitsa viljaliha, seda enam sisaldab see karotiini.
Maailma suures kõrvitsasortimendis leidub isegi sorte, mille karotiinisisaldus küünib 40 mg% piiridesse.
C-vitamiini ehk askorbiinhapet on kõrvitsas 3-20 mg%. Mineraalainetest sisaldab kõrvitsa viljaliha kõige rohkem kaaliumi (170-383 mg%), magneesiumi (14), kaltsiumi (40), fosforit (25), rauda (0,4-0,8), vaske (4-25) ja koobaltit (1,62). Kõrvitsaseemned on eriti suure tsingisisaldusega.
Kalorsuselt on kõrvits sarnane lillkapsaga. 100 g kõrvitsat sisaldab 28 kcal ehk pea 120 kJ energiat.
Rahvameditsiinis on kõrvitsa viljaliha neerude ja kusepõie tegevuse parandaja ja mõjus vee-eemaldaja. Kõrvits sobib südame- ja veresoonkonnahaigetele tursete vähendajaks. Unetuse korral soovitatakse juua kõrvitsamehu koos meega. Õhtuti sellist mehu juues tulevat hea sügav uni, mis kestab hommikuni.
Kõrvits on ka põletikuvastane ning põietalitust parandav. Raviks juuakse kõrvitsamehu korraga 1/2 klaasi kaks korda päevas. Soovitatav on süüa kõrvitsat igal moel ainevahetusehäirete puhul.
Mädanevatele haavadele, põletustele ja ekseemi korral pannakse haiguskolde peale õhukesi kõrvitsaviile, mida sageli vahetatakse. Toorest või keedetud kõrvitsat soovitatakse imetavatele emadele.
Kõrvitsal ja eriti kõrvitsaseemnetel on neeru- ja põiefunktsioone parandav toime. Eriti kasulik ja ladestunud kusiainet lahustav on kõrvitsamehu joomine.
Viljaliha soovitatakse kasutada tursetega kaasnevate südame- ja veresoonkonna haiguste puhul, kuna ta suurendab liigse keedusoola ja vee väljastust kehast ning vähendab turseid.
Samuti peetakse kõrvitsa tarvitamist kasulikuks rasvumise ja kehvveresuse esinemisel. Ka kõhukinnisuse korral on soovitatav süüa kõrvitsat (soodustab sooletegevust). Sel juhul soovitatakse teda süüa toorelt mõned viilud päevas nagu arbuusi. Rikkaliku pektiinisisalduse tõttu sobib kõrvits puhastuskuurideks juhul, kui organismi on ladestunud raskmetalle ja teisi kahjulikke ühendeid.
Ammusest ajast on tuntud kõrvitsaseemnete kasutamine kõhuusside väljaajamiseks. Täheldatud on kõrvitsaseemnete pidurdavat mõju vananemisprotsessile.
Kõrvitsamehu
- 1 kg kõrvitsakuubikuid
- 2,5 kl vett
- 1 kl suhkrut
- 6 g sidrunhapet
Kõrvitsakuubikud asetada sõelale ja tõsta keeva vette ning keeta 15-20 minutit, nõrutada ja püreestada. 1 klaasist suhkrust ja 2,5 klaasist veest keeta suhkrusiirup, segada see kõrvitsapüreele juurde, lisada sidrunhape ja kuumutada tasasel tulel kuni 70 kraadini, hoida enam-vähem samal temperatuuril 15-20 minutit, tõsta siis temperatuur 80 kraadini. Mehu valada purkidesse ja kuumutada keevaveevannis 1 tund, sulgeda õhukindlalt.
